2501

kui oma eelmises postituses mainisin, et väljaspool ÜK'd eriti suhtlemist pole, ma loomulikult pakkusin jutuga veidi yle. või määratlesin suhtlemist kui pelgalt mingit kurradima (intensiivset) verbaalset...asjaajamist slash mängu. mis on veits piiratud def suhtlemisele, or what?
khmmmmm.
eile sain veel yhe kirja, mis pani - seekord ilma igasuguse poeetilisuseta - parempoolse kopsu valutama. kirja sisu oli igati positiivne, võiks öelda - esoteeriliselt positiivne (!köhh!), kuid et mul tekkis saadetud lausete suhtes väike kahtlus, ma toda 100% positiivsust tõlgendasin...millegi muuna. mitte et oleksin teksti autori siiruses kahelnud, vaid et too siiruses väljendatu minu maailmapilti kuidagi ära ei tahtnud mahtuda (ehk saatis hoopis needuse?). mis on juba my enda probleem.

...samuti ei olnud tõsi, et ma metsa rääkivaid vanaemasid ja riidekappe otsima läksin, või et laenutasin kogust mingisuguse muinasjuturaamatu....õigemini - metsas käisin, raamatu laenutasin, aga ei suutnud yle 1 lehekylje lugeda. eilse päevani ma ei suutnud yldse midagi lugeda v vahtida. kuni my õhukesse (p)õue astus - http://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_Brodsky - või õigemini, ma ise kutsusin ta. ning, oh kuram! (tegelt tahaks öelda ropumalt, aga lugupidamisest...), too JB - läbi oma teksti - mõjus niivõrd jõuliselt, et ....khmmm.

....hahahaaaa!