ei hospitaliseeritudki. läksin kyll 11'ks kohale, ootasin sääl oma 2-3 tundi. torgiti nõeltega, vahiti syddant ja seoti mingid lindid käe külge. - kõik olid väga sõbralikud ja lahked. ooo! tuttav tunne kohe sisse.
paigutati valgete linadega voodisse intensiivpalati vastas olevasse ruumi (klaasiga vahelt eraldatud). vahtisin sääl 45 min uhkes yksinduses, olin ylimalt humble ja julge, ise veel mõeldes midagi niisugust, et kui seda asja ei peaks praegu toimuma, tahaks saada mõnda märki, mingit takistust...(tegelt terve hommik ja eelmine päev olin nõnda mõelnud). sest valusid ei olnud mõnda aega (loe: kuu) juba tundnud. yyy, ja nõnda tuligi mu lemmik doktor, kes üts (pärast miljoni sõna kõnelust): oleme hääd, lykkame asja veel natuke edasi, profülaktika mõttes me kedagi lõikama ei hakka (see viimane lõik siin on mu enda väljamõeldis). - tegelt mulle anti valida, valisin äratuleku. kunagi hiljem, kui läeb koleda(ma)ks, will return.
pärast seda sõitsingi koju ja magasin sadda tundi ja oli ysna kõhe ja imelik olla, oli korraga ysnagi valulik tunne. hommikul ilus ja äike ja vihm. nyyd ongi kõik otsad lahti. põgeneks korraks ära, et olla paremini endaga. noh, tuntav oli täna hommikul yks suuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuur sisemine jõud. vooodooo, haha.
ostsin nyydsama ilusa raamatu, kõmpisin koju läbi vihma, ilma iggasuguse varjuta. tuleks veel välku taevast. ööä
http://www.youtube.com/watch?v=5Ib9L47osgY
psps.
tänu uutele asjaoludele on kõik mulle sobivad (töö)pakkumised hirmsasti oodatud!
psps2.
annan oma kunagi vanal ajal kritseldatud-maalit pildid ära.
psps3.
tahaks tattoo'd. yht statement'i kirjas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar