kohtasin täna tänaval kevadet ja oi! moukse valuga. valge taevas ja heledad tänavad nii kurradima pikalt! inimesed ja autod kuidagi miljon korda liikuvamad-kiiiiiremad, õhus oli tunda sööklate hõhõ-hõ-hõngu, kõik muutkui vestlesid nagu mõnel uhkel ballil, ooo! alati on old see jama, et kevad mind miljon korda hammustab, tundsin, et tänavune pole mingi erand, tuleb seegi va-va-valusalt kätte. randver tahaks yha varjudesse ja pimesse, sääl on tore olla, sääl on ilus.
kohtasin täna ka õppejõuga, kelle all mul kirjutada ymbes 40 lehte, kohtumine oli rahulik, käed laual (nagu mõnes pyhas raamatus XD), vaade ikka silma + muiged, muiged, muiged, ah! polnd jälgegi my muidu niii värelevast pääst. kuid pean minema vist edaspidi lausa hulluks, sest kohustuseks lugeda terved päevad-ööd-ööd-päevad - nagu Dean Moriarty 1 x kunagi yhel oma kirvatest eluperioodidest - hahaahaa! kurb kyll, aga sest sotsialiseerumise ärevusest, mis viimasel ajal randverile on pähe löönd tuleb vist loobuda. ooo halastust! kuna lisaks kohustuslikule ostsin juurde veeel vabatahtlikku luggemist >> http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?13321
olen säält juba avastand souksi surrepäraseid tykke, et kardan, selle raamatu loen kõige 1. o hukatust!
yhesõnaga, kui randver on läbbi eland tänavuse uhke kevade, need suured-aju korrigeerivad-hullumiseni-luggemised-kirjutamised, sest valust võib veel syndida ootamatut-ootamatut.
kunst.asjast tuleb vist veel natukeseks siiski loobuda.. (kas tõesti?)!
?!?!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar