kolmveerand kuus hommikul trammi astumine on tundund syrreaalne, on (olnd) tunne nagu astuks öös, sõidaks öisetel tänavatel, cosmic trip, erriti kui enne teatrimajja sisenemist hulgun paar tiiru vanalinnas, on tunne, et pidugi pole veel otsa saand, tänavalaternate valguse saatel üks noormees eelmisel reedel mul soovis veel hääd,
aggga nädalavahetused mööduvad mööda metsi ja karjamaid joostes, koos i'ga kesk lä-vi metsikuid põlde, kus kedagi ei ole (haha), et kaotada palavikust, sirutan tihtilugu yhes erekollases tagatoas käed lakke nõnda, et need kasvaksid nagu mõned gigantlikud puuoksad puha maailma lakke üles, taevasse ja säält edasi mööda maad maa-a -aaaa-aad + asfalteeritud tä-na-vaid, majaseinu, olen siis siin ja praegu - jääb aint kohalolek, millest olen just viimasel ajal täheldand - mul tundub ka, et the time is now
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar