3012

well, my pildid on pakitud-valmis ära saadetama. myyn maha, sest free of charge ei läind läbi. ylejäänd 2 annan lubadustega ära, ylejäänd 5 viskasin minema.
värvid ja pintslid jms lendasid prükki. tärpentiin lendas köögi kraanikausist alla. my tuba on sest köigest nyyd puhas. aastatest 2003-2006 ?.
olenemata, et palju verd on (vahepeal) merre vooland, tean, mis seal oli. ja kuigi ma ei defineeri ega seleta (enam) oma pilte, midagi mäletan tollest ajast siiski.
viskasin muud jura ka minema, tegin oma sinises toas kapitaalse metafüüsil remondi. too valge lõuend jäi, though.

siiamaani ma ei tea, mis tuleb. huviga elan one day at the time.
vist et
let the chips fall where they may.

chhhheeeeers, mates!

2112

eile õhtal öeldi, et olen mitmenäoline. viimastel aegadel olen isegi täheldand (muu seas, lisaks...kõigele), et my hea vs halb ei olegi nii...huh, well... seda oli vist kunagi näha ka my piltidelt. varemalt arvasin, et kõik negat läebki paberile, kuid viimastel nädalatel näen, et midagi tumedat my pääs ikka voola'. (muu seas, lisaks...kõigele). ksksksksss

olen viimastel aegadel istund yhes lauas täiesti tundmatute inimestega. ja nad rääkisid, mina vaikisin. hiljem - kõmpides koju läbi pimeda Kadrioru pargi - mul oli souke tunne, et too miiting ei olnudki siit..t. tra, tundub, et hakkan selle maailmaga üha enam suhestuma. my juus sest on värvund tumepruuniks/punaseks.

seda ka. et canceldasin 13. jaanuar haigla & noakeeramise. nagunii toob 012009 yhe uue CH3CH2Cl'i. ning liigne kemikaalihais ajju pole ka hea. ...kuss nyyd!

1112

tra, mind ajab too underground ( http://www.amazon.com/Underground-Tokyo-Attack-Japanese-Psyche/dp/0375725806/ref=sr_1_1?ie=UTF8&s=books&qid=1229030806&sr=1-1 ) närvi. huvitav raamat on, nii et kui võtan kätte, lausa neelan, kuid järelmaik on mõru. ei teagi, miks. aga tulen ise just YK'st, londoni underground....pffff. nagu mõni uus-vana maailm. kahhelkivid, eskalaatorid, miljonid pikad tunnelid, miljonid näod, 2 miljonid käed. kusjuures - too infotulv ja -vahetus, mis seal maa all pidevalt käis, ajas mõnikord päris segi peast. ilus ja ohtlik situations.
kujutasin 1 x, mis oleks, kui nood miljon km koridore valgustavad lambid korraga kustuksid, uksed sajaks aastaks sulguks, vms. aga mitte hirmu, vaid mõnetise imaginationiga. khmmm.
linn oli elev ja kirev ja värviline, kõik ei mahtund pähegi, ei suutnud hoomatagi. lisaks too maja, kuhu vahel magama kukkusime. laest koorus värv ja tekid-helesinised, keldrikorrusel, kassid kraanitorust välja turritamas. ksksksksksks.
nood inglismaa big bennid ja westminster abbeyd muutsid mu 100 x usklikumaks (tagasi). pole vist suuremat komplimenti yhelegi hoonele.
cambridges nagu sleepy hollowis, kriuksuvad linna pörandad, kust turritas taevasse jeesuse-nimeline college, jõgesid yhendamas matemaatiline sild. mõnel pimedal väljal näod, kes öösiti inimestel kätest haarasid. et nood ei saaks jooksu panna, ja et saaks ära elatud.
I + heart + YK